Ametiühingud soovitavad välistööjõu värbamisel konservatiivsust

EAKLi palgasekretäri Kaja Toomsalu sõnul võiks kaaluda ka derogatsiooni ehk seadusest erinevate kokkulepete võimalust, mis lisaks töötingimuste kokkulepetele paindlikkust. „Parim viis meie töötajaid ja tööandjaid kaitsta on laiendatud sektori ja tegevuspõhised palgakokkulepped,“ leidis Toomsalu.

Toomsalu sõnul võiks seaduses olla keskmise palga nõue koos võimalusega leppida sellest erinevas määras kokku sektori või tegevusala kollektiivlepingutes.

Kollektiivlepingute rolli ja regulatsiooni uurinud Kadi Pärnits märkis, et taoline kollektiivlepingu derogatiivne roll oleks Eestis uuenduslik. „Pidades silmas seni üldiselt kehtinud doktriini, et kollektiivlepingutega saab kokku leppida vaid töötajatele seadusest soodsamad tingimused. Antud derogatsioonide lubamise sisuliseks põhjenduseks on majanduse tsüklilisus ja tööelu süvenev mitmekülgsus, mille käigus on isegi seaduses fikseeritud miinimumtagatisi kõigil tegevusvaldkondadel ühetaoliselt keeruline reguleerida,“ rääkis Pärnits.

Tööandjate ettepanekut kehtestada välistööjõu värbamisel kohustuslikuks miinimumpalgaks valdkonna keskmine töötasu ametiühingud ei poolda, sest see süvendab praeguste töötajate jaoks kehtivat palgatasemete ebavõrdsust.